Protsessimudelite kujundamine ja viimistlemine võib kogu suures modelleerimise “möllus” tunduda triviaalne, kuid tegelikkuses on see väga oluline samm suurendamaks protsessimudelite arusaadavust ja loetavust. Antud blogipostituses tutvustan just protsessimudelite kujundamisega seotud soovitusi.
5 soovitust protsessimudelite kujundamisel
Mäletan väga hästi seda hetke, kui pidin esimest korda protsessimudelit looma – olin küll tutvunud BPMN notatsiooniga ja midagi justkui valmis modelleerinud aga minu mudel ei olnud absoluutselt loetav. Mõni aeg hiljem, kui oma lõputööd kirjutasin, sattusin ühele äriprotsesside modelleerimise teemalisele artiklile “Guidelines framework for understandable process models” . Nimetatud artikkel oli minu jaoks silmi avav ning sealt sain praktilisi soovitusi, mida siiamaani protsesside mudeldamisel kasutan.
Minimeeri suurust
Mudeli suuruse minimeerimine tähendab seda, et mudeleid proovitakse hoida nii väikestena kui võimalik ja nii suurtena kui vajalik :). See soovitus on miski, mida on lihtne soovitada aga tegelikkuses väga raske teostada. Ma mäletan ülikoolist, et igasuguste mudelite puhul oli selline üldine soovitus, et mudel on loetav siis, kui sisaldab 7-15 elementi. Minu hinnangul 7 elementi (kui nüüd elementideks lugeda BPMN-is vooelemente) on ilmselgelt vähe ja sellega suurt midagi modelleeritud ei saa . Küll aga olen ise jälginud sellist maksimaalset 25 elemendi piiri – kui näen, et tuleb kõvasti rohkem elemente, siis see on indikatsioon, et pean midagi alamprotsessidena kujutama ja detailsemalt järgmistel kihtidel lahti modelleerima.
Hierarhilised struktuurid
Kohe esimese soovituse jätkuks ongi hierarhiliste struktuuride rakendamise soovitus, mis sisuliselt tähendabki seda, et suurte mudelite sisu modelleeritakse erinevatele mudeli “kihtidele”. Eelmises blogipostituses rääkisin “mammut” protsessimudelitest ning seletasin ka lahti täpsemalt hierarhilise modelleerimise loogika. Hierarhilist modelleerimist võib samastada ka misiganes kaardirakenduses erinevate kaardikihtide kuvamise loogikaga. Kui vaatate mõnda kaardirakendust (nt Maa-ameti X-GIS ), siis on näha, et tegelikult koosneb see väga paljudest erinevatest teemakihtidest. Nendes rakendustest on ühele kihile paigutatud ühe temaatikaga seotud info ning järgmisele kihile mõne teise temaatikaga seotud info jne. Kui sellistes kaardirakendustest korraga kõik erinevad teemakihid sisse lülitada, siis sellel kaardil ei oleks enam miski loetav. Seepärast ongi välja toodud eraldi kihtide paneel, mis võimaldab vastavalt kasutaja soovile ja eesmärgile just temale olulist infot sisse ja välja lülitada.
Muud kujunduslikud nüanssid
Sümmetriline modelleerimine tähendab seda, et näiteks lüüside kasutamine peab olema sümmeetriline. Iga jagava lüüsi kohta on olemas ka koondav lüüs. Tegevused, lüüsid ja sündmused võiksid olla joondatud. Kõik sellised vormistuslikud nüanssid tagavad “puhtama” mudeli, mis omakorda aitab mudelit paremini lugeda.
Samaaegsuse minimeerimine on oluline pigem sellistes mudelites, kus kajastatakse inimeste tegevusi. Tegelikult ju inimesed ei ole võimelised kahte ülesannet täpselt samal ajal tegema. Kui me räägime mudelitest, kus kajastatakse ka süsteemi vaadet, siis seal on täiesti õigustatud samaaegsuse modelleerimine (sh paralleelsete lüüside kasutamine). Tavaliselt ju kasutataksegi erinevaid süsteeme selleks, et saaks inimeste teatud tegevusi efektiivsemaks teha ja samaaegseks viia.
Viimane soovitus on seotud protsessimudelite orientatsiooniga. Justnagu raamatut loeme vasakult paremale, loeme samamoodi ka mudeleid. Seega on soovitus mudeli algussündmused joondada vasakule ja kõik järgnevad vooelemendid paigutada horisontaalselt üksteisele järgnevalt. Protsessi lõppsündmused peaksid sellisel juhul paiknema paremal. Teiste ujumisbasseinidega suhtlevad sõnumivood võiks paigutada vertikaalselt.
Äriprotsessides on lüüsid väga olulised elemendid, sest need muudavad protsessi edasist käekäiku. Seega on oluline, et neid ka õigesti kasutatakse. Seepärast otsustasin soovitused lüüside kasutamise kohta koondada eraldi blogipostitusse, millest saate loodetavasti lugeda paari järgneva nädala jooksul 🙂
Koostöös IT koolitusega olen läbi viimas äriprotsesside kirjaoskuse teemalist koolitust – https://koolitus.ee/koolitused/9756/koolitus-ariprotsesside-kirjaoskuse-koolitus. Koolitusel tutvustan juhiseid heade protsessimudelite loomiseks ning proovime ka enda modelleeritud mudeleid vastavalt toodud soovitustele parandada.
Kui sind kõnetavad teemad, mida oma blogis kajastan, siis võta minuga julgelt ühendust!
