Kui kõnekeeles on ütlus "Kõik teed viivad Rooma", siis ärimaastikul võiks olla ütlus "Kõik teed viivad äriprotsesside kaardistuseni". Käesolevas blogipostituses annan ülevaate äriprotsesside olulisusest ettevõtte/asutuse vaatevinklist. Antud postituse jaoks sain inspiratsiooni Michael Foxi vastavasisulisest LinkedIn-i postitusest. Olen äriprotsesside kaardistuseni jõudmise teekonna kohta koostanud otsustuspuu, mis visualiseerib seda, et lõpuks on ettevõttel/asutusel mingis kontekstis ikkagi oluline aru saada ja kaardistada oma äriprotsesse. Olgugi, et ta seda alguses ei pruugi tajuda ega oska seda vajadust kuidagi äriprotsessidega seostada.
Erinevaid äriprotsesse pidevalt kaardistades ja analüüsides, hakkad paratamatult märkama mustreid protsessides esinevate probleemide osas. Käesolevas postituses tahangi välja tuua enda kogemuse pinnalt äriprotsessides enim esinevad probleemid.
Selle aasta viimases blogipostituses keskendun sellele, miks on infosüsteemide arendamisel võtmetähtsusega äriprotsesside kaardistamine ja nendest arusaamine. Olen viimastel aastatel erinevates arendusprojektides osaledes korduvalt saanud kinnitust, et misiganes teenuste, toodete ja süsteemide arendamisel on väga-väga oluline arusaam justnimelt kasutaja äriprotsessidest. Samuti olen kinnitust saanud sellele, et mida põhjalikum arusaam on tellijal või mida paremini arenduspartner endale selle arusaama tekitab, siis seda parem ja eesmärgipärasem on ka loodav lahendus.
Nagu eelmises postituses mainisin, siis on lüüsid (ingl. gateway) äriprotsessides väga olulised elemendid ja seepärast tuleb neid ka mudelites otstarbekalt kasutada. Miks on siis lüüsid ikkagi olulised? Eks ikka selleks, et suuta võimalikult reaalelu lähedasi situatsioone modelleerida. Päriselus ei ole ka meie tegevused sirgjoonelised, vaid sisaldavad vähemal või rohkemal määral erinevaid otsustuskohti. Otsutuskohad, mida protsessimudelites modelleeritaksegi lüüside kaasabil, omakorda defineerivad protsessi edasise käigu ja loogika.
Protsessimudelite kujundamine ja viimistlemine võib kogu suures modelleerimise "möllus" tunduda triviaalne, kuid tegelikkuses on see väga oluline samm suurendamaks protsessimudelite arusaadavust ja loetavust. Antud blogipostituses tutvustan just protsessimudelite kujundamisega seotud soovitusi.
Tihti "kohtan" infosüsteemide dokumentatsioonis või IT lähteülesandes nö "mammut-protsessimudeleid" (st protsessimudeleid, mis ulatuvad üle mitmete lehekülgede ja sisaldavad sadu elemente). Nende vaatamisel tõusevad mul ihukarvad püsti ning mõtlen, kellele küll selline mudel mõeldud on ja kes seda üldse lugeda suudab? Minul endal tekib automaatselt selliste suurte mudelite puhul tunne, et ma ei tahagi üldse neisse süveneda, kuna ma ei suuda neile peale vaadates hoomata mudeli skoopi. Tänases blogiposituses räägin, miks on oluline jälgida äriprotsessi mudeli suurust ning milliseid nippe saad kasutada normaalse suurusega mudelite modelleerimiseks.